Õppeprotsess on minu jaoks üks tervik. Ettevalmistamine on eelduseks läbiviimisele ja hindamisele. Samas mõjutavad mõlemad oluliselt ka ettevalmistust. Nii on need kompetentsid siin kirjeldatud ühiselt. Toon iga kompetentsi juures vaid ühe tõendusmaterjali, et vältida materjalide üleküllastumust.
1. Õppeprotsessi ettevalmistamine1.1 Selgitab välja ja analüüsib konkreetse õpperühma õpi- ja erivajadusi ning nendest lähtuvalt seab eesmärgid ja õpiväljundid ning planeerib koolituse sisu (vt kutsestandardi lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid).
___________________________ Iga koolituse eel palun juba registreerimisel küsida, millised on osaleja ootused antud teemal või millised on senised kogemused. Mõnel juhul on võimalik paluda osalejatel teha ka eelnev kodutöö või esitada oma praktikast lähtuvalt küsimused, millele soovib vastust saada. Esmasel planeerimisel pean sageli lähtuma kaudsetest andmetest, näiteks tellijale teadaolev info osalema oodatavate kohta, varem läbitud ainete või koolituste info. Kui samad osalejad läbivad ka teiste koolitajate läbiviidavaid tegevusi, siis alati küsin ka selle kohta, mida teised koolitajad käsitlevad, et luua seoseid juba omandatud teadmistega. Nii on konkreetse õpperühmaga töös oluline nn kahepoolne suhtlus -
1.2 Koostab koolitusprogrammi ja planeerib oma tegevuse, lähtudes õppekavast (selle olemasolul).
_________________________ Valmistan alati koolitused ette detailse täpsusega, planeerides tegevustele kuluva aja, kirjeldades tegevusi ning vajalikke vahendeid. Ehkki ajamahukas töö, olen seda teinud kogu oma koolitajana tegutsemise aja. Loodan sellega ka jätkata. Nii saan kindlalt planeerida iga õppekohtumise algusesse häälestumise, lõppu kokkuvõtmise ning näen ka ise teemat terviklikuna. Küll alati ei ole võimalik planeeritud kava täpselt sellisel kujul ellu viia, võimaldab see mul siiski hoida kurssi õpiväljundite saavutamisel. Näiteks koostasin Islandi noorsootöötajate ja Eesti noorsootöö üliõpilaste töötoa ülesehituse (2017). Kooskõlastasin selle eelnevalt Islandi noorsootöötajatega, kes sellega rahule jäid ning ootasid põnevusega kohtumist. Eesti üliõpilased võtsid pigem äraootava seisukoha ning olid valmis järgima pakutud kava. 1.3 Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja valib metoodika, lähtudes koolitusprogrammis/õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest.
______________________________ Kui mul on uus koolitusgrupp ja ette antud teema, siis uurin eelkõige korraldajatelt kui ekspertidelt osalejate kohta. Võimalusel palun neil kirjeldada samale grupile eelnevalt koolituse läbiviinute tagasisidet. Osalejad saavad ka enne koolitust soovi avaldada käsitletavate teemade või meetodite osas. Meetodid valin grupi suurusest lähtudes, püüdes tagada võimaluse igaühel luua kontakte teiste õppijatega ning ise koolituse teema läbi mõtestada. Näiteks koostasin kava ja viisin koolituse läbi korraldaja poolt seatud ootuste, planeeritud õpiväljundite ja teemade lõikes asenduskodude noortele. Grupis oli umbes 30 osalejat. 1.4 Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja/või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi.
___________________________ Käsitletavatest teemadest ja soovitud tulemustest lähtuvalt mõtlen läbi õppeprotsessi, püüdes leida meetodid ja viisid soovitud tulemusteni jõudmiseks. Paljuski kombineerin meetodeid või kasutan mõnda elementi neist. Samas püüan alati aru saada algse meetodi olemusest ning mõista, millised tingimused selle õpimeetodi toimimiseks on hädavajalikud. Näiteks koostasin eesti- ja venekeelsete noorte ühise kodanikuks olemise teemalise õppekohtumise jaoks töövihiku. Selles kohandasin Eesti Noorteühenduste Liidu välja töötaud osalusmetroo meetodit ning E. Bono kuue mõttemütsi meetodit. Neid järgides viisin läbi koha peal tegevusi Narva õppekäigul. Lisaks tegin kaardid osalusmetroo "peatuste" kohta ning plakatid laste õiguste ja noorte osaluse kohta õppe läbiviimiseks. Töövihikus on viidatud allikatele. Selles sisalduvad abivahendid individuaalseks ja paaris tööks rongis ~ bussis, grupitööks suures saalis laudkondades. Meetodimessil (2017) joonistas itaallane Alessandro Donati üles minu läbiviidud töötoa Goldratti eelduste puu meetodi kohta.
|
2. Õppeprotsessi läbiviimine2.1 Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.
__________________________ Iga koolituse alguses, eelistatult juba registreerimisel saavad õppijad võimaluse tutvuda õppekavas planeeritud õpieesmärkidega. Samas pean alati vajalikuks ka koolituse alguses täpsustada soovitud õpiväljundeid ning aitan õppijatel kaardistada nende vajadused - mida soovivad juurde õppida või endas arendada. Olen kasutanud tüüpilisi alguses märkmepaberile kirja pandud eesmärke, mis koolituspäeva lõpus üle vaadatakse. Pikemate kursuste käigus olen palunud isiklikud eesmärgid kirja panna, kogun need kokku ning kursuse lõpus vaatame nendega koos üle, kas ja millises osas planeritud isiklikud eesmärgid saavutati. Samuti olen näiteks üliõpilaste praktika 2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna loomiseks.
__________________________ Füüsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt toetava õpikeskkonna loomiseks planeerin koolituse selliselt, et
Näiteks ühel koolitusel tekkis tugev vastuseis osalejate poolt, kuna nad olid rahulolematud riiklikult tehtud otsuse suhtes. Pärast pausi ning kaaskoolitajaga suhtlemist viisime plaaniväliselt läbi väärtuste mängu, mis võimadaldas osalejatel meenutada omale tähtsa ning tagasi tulla koolitusruumi teemade käsitlemise juurde. 2.3 Viib läbi õppeprotsessi, vajadusel muudab õppe etappide järjestust ja töövorme, kaasates õppijaid ja arvestades õpperühma vajadusi.
_____________________ Valmistun õppeks selliselt, et on teada üldised eesmärgid, mis täpsustuvad tegevuse alguses. Selleks olen kaasa võtnud vahendeid ning planeerinud rohkem meetodeid, mille vahel vasavalt vajadusele valida. Näiteks noorsootöötajatele kaasamise teemalise koolituse läbiviimisel neljal erineval kohtumisel kujunes koolituse tegelik sisu vastavalt osalejate vajadustele ning koha peal olnud ruumilistele võimalustele (mõnel juhul ruumi ümber paigutamine ringi kujuliseks). Vajadustest, huvidest ja võimalustest tulenevad muutused kajastuvad osalistele pärast koolitust saadetud slaididel - Tallinna, Tartu, Paide, Rakvere esitlustes. 2.4 Märkab ja tunneb ära grupi arengus toimuvaid muutusi, reageerib olukorrale õpiprotsessi toetaval viisil.
---------------------------- Õpetan ise grupiprotsesse ja püüan neid ka grupis ise hoolikalt jälgida. Ehkki püüan kooliuse üles ehitada klassikaliselt - häälestus, teema käsitlus (mitmekesiste meetoditega) ja kokkuvõte. Vajadusel võtan kasutusele spontaanselt mõne täiendava meetodi, et toetada grupis toimuvat. Olukordi on erinevaid ette tulnud. Grupis toimunu ei ole alati seotud siin ja praegu koolitusruumis toimuvaga. Mäletan 2007.a läbi viidud koolitust Jõhvis prostitutsiooni ennetamise teemadel noorsootöös. Koolitus leidis eelnevalt planeeritult aset pärast pronksiöö sündmusi Tallinnas. Samale päevale oli planeeritud aeglane autorongkäik linnas. Alguses olid osalejad sellest väga ärevad, grupis olid vastandlikud seisukohad. Tõime konfliktid ilmsiks ja leidsime üheskoos lahenduse, et autorongkäigu ajale planeerisime lõunapausi. Kõik osalejad said õppida nii enne kui pärast pausi. 2.5 Hindab õpiväljundite saavutamist vastavalt etteantud hindamis-kriteeriumitele, valides sobivad hindamismeetodid.
_____________________________ Valin hindamismeetodid õpiväljudis kasutatud tegusõna järgi ehk mida eeldatakse osalejalt - teadmist, mõistmist, rakendamist, analüüsi jne (vastavalt taksonoomiatele). Valdavalt kasutan mitmest komponendist koosnevaid eksameid, mis sisaldavad nii tegevusülesandeid, grupitööd kui individuaalset tööd. Lähtun põhimõttest, et hindamisel kasutan samasid õpimeetodeid, mida olen koolituse jooksul juba kasutanud, Näiteks on projektikirjutamise kursuse hinne kujunenud kolmest komponendist:
|
3. Õppeprotsessi analüüs ja hindamine3.1 Kogub õppijatelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides sobivad meetodid.
_____________________________ Õppijate arvamuste kogumiseks olen kasutanud nii veebiküsitlusi kui paberil tagasisidelehti. Üldiselt on kindlam lasta koha peal täita lehed vahetult pärast koolitust, sest teadaolevalt vastavad hiljem meili teel vaid vaevalt pooled osalejatest. See seab omamoodi piirangud, sest vahetult pärast sündmust antud tagasiside on veel kantud õppes tekkinud emotsioonidest. Samas kindlale õppegrupile veebi kaudu küsitlust saate olen kasutanud nn anonüümset võimalust, et süsteem registreerib vastuse andnud ning kordusteate saavad need, kes ei ole veel vastanud. Lahke palve peale üldiselt ikka inimesed leiavad aega, võimalust ja soovi tagasisidet anda. Lisaks koolitajat huvitavatele teemadele on sageli koolitust korraldaval asutusel ning selle rahastajal omad soovid tagasisideks. Näiteks kasutatakse soovitusindeksi või kogutakse andmeid asutuse aasta tulemuslikkuse hindamiseks. Näiteks kasutab Astangu KRK EQUASS kvaliteedi hindamise mudelit, samal ajal mitmed koolitused olid rahastatud ESF programmist. Nii näiteks töötasin välja ühtse tagasisidelehe, mida soovitasin koolitustel kasutada, et mitte lasta täita mitmeid lehti, lisaks veel korduvate küsimustega. Arvestada tuleb täienduskoolitust pakkuva asutuse õppekorraldusega, nt Astangu KRK-l oli sätestatud kirjaliku tagasiside kogumise ja säilitamise nõue. 3.2 Analüüsib õppeprotsessi, lähtudes kavandatud eesmärkidest ja valides sobivad meetodid.
____________________________ Kuna planeerin hindamised vastavad õpiväljunditele, siis koolituse lõpus kasutan tulemusi ka selleks, et aru saada, kuivõrd minu kasutatud õpimeetodid toetasid soovitud õpiväljundite saavutamist. Paraku olen aga tõdenud, et lühiajalised kursuse ei anna selle kohta tegelikku infot. Näiteks vabaühenduste strateegiakoolituste tegelik tulemus väljendub siis, kui nad tegelikkuses hakkavad oma ühendustes muutusi looma. Olles püsivamas kontaktis vabaühenduste koolitusi korraldavate maakondlike arenduskeskustega, on mul võimalik saada ka (juhu)tagasisidet selle kohta. Ülikoolis töötades püüan ise rohkem luua seoseid praktikaga ning erinevate ainete vahel. See aitab üliõpilasel näha teemat tervikuna ning julgustab teda õppima terviklikult, mitte ainult aine (eksami) jaoks. Näiteks koostasin kokkuvõte töötoast Islandi noorsootöötajatele ja Eesti noorsootöö üliõpilastele (2017). Edastasin selle töötoas osalenutele ning õppevisiidiga seotud olnud Eesti Noorsootöötajate Kogule. 3.3 Hindab õppeprotsessi, kasutades etteantud hindamiskriteeriume.
____________________________ Ülikoolis on meil vastavalt õppekavas planeeritule kujundada ise ainekaart ning planeerida hindamiskriteeriumid. Õppeprotsessile otseseid hindamiskriteetiume ette ei ole antud, küll on olemas mõned normatiivid, mis on kehtestatud õppekorralduse eeskirjas. Näiteks etteantud kontakttundide arv 1 EAP kohta. Õppeprotsessi hinnata aitavad kolleegid kogemuskohvikus või lihtsalt kogemuste jagamisel. Osavõtu aktiivsus ei ole sageli enam oluliseks õppeprotsessi hindamise kriteeriumiks, kuna see sõltub sageli teistest mõjukamatest teguritest. Enda läbiviidud õppeprotsessi olen hinnanud õppijate soorituse, õpiväljundite saavutamise abil. Ülikoolis on võimalus näha ka pikemalt õpiväljundite saavutamist, kas näiteks suudetakse läbi viia tegevusi praktikas, mida eksamitöös eksponeeriti. Olen sellest lähtuvalt ka kujundanud oma õppetegevust ümber konkreetsetes ainetes. Osalemine koolitustel aitab samuti meelde tuletada ja üle vaadata oma õppe korraldamise kogemusi. Noortevaldkonnas tegutsedes annab mulle hea hindamisvahendi noorsootöö seadus - õpetades noorsootöötajaid kontrollin, et rakendan selles toodud noorsootöö korraldamise põhimõtteid. Näiteks on üks minu loodud ainekaart, mis kajastab õppija jaoks täiendavaid hindamiskriteeriume (lisaks õppekorralduse eeskirjas toodule). 3.4 Teavitab seotud isikuid õppe tulemustest, kasutades kokkulepitud meetodit ja tuginedes faktidele.
____________________________ Esmasteks seotud isikuteks pean ikka osalejaid. See, mida tavaliselt püüan pärast koolitust teha, on osalejate poolt loodud materjalide digitaliseerimine - kas kokkuvõtte kirjutamine. Mõnel juhul ka fotod tehtust. Seejärel jagan neid materjale osalejatega, kuulub see looming ju neile. Tellitud koolituste puhul küsib sageli tellija täiendavalt etteantud vormil tagasisidet. Nii koolitaja kui koolituse korralduse kohta. Ise tellija rollis olles saadan ka koolitajatele alati tagasiside kogu koolituse ning isiklikult temale antud infost. Näiteks ise koolitust korraldades on just tagasisidelehtedel kirjeldatud tagasiside olnud mulle heaks aluseks koolitusruumi muutmisel. Projektitööga olen õppinud võimalikult palju dokumenteerima, et tõendada ka rahastajale osalejate hinnanguid. Mõnel juhul võiks küll piisata vaid suulisest tagasisidest koolitaja enda jaoks. Näiteks on üks tellijale antud koolitusraport selline: "Mitmekesisus noorsootöös - andeks, kas siin on veel ruumi?". 15.-17.04.2010. Bachfeldt, A., Kannelmäe-Geerts, M., Ristikivi, L |