See lugu pani imestama ja mõtlema. Seda aga loo arenedes. Esimese emotsioonina meenus samal laval ligikaudu 20 aastat tagasi saadud erakordne kogemus Tiit Ojasoo lavastatud "Roberto Zuccost", Tambet Tuisk peaosas. See ei olnud veel NO99 aeg. Lava asus kahe vaatajaskonna tooliderea vahel. Kohe ei seostanudki seda basseiniga. Seost aimasin esimeste stseenide ajal. Vett sellel hakkasin aga märkama alles pärast seda, kui Uku Uusbergi kehastatud tüüp kingadest vett välja valas. Esmalt ei saanud aru, et see lavalt on, vaid imestasin, kuidas nad on kingad märjaks saanud. :) Seejärel taipasin. Mõne aja pärast tundsin ka ujulale tüüpilist kloori lõhna. Etenduse lõppedes katsusin ja nuusutasin vett, et veenduda, kas lõhn tuli mu mõtetest või päriselt. Oli päriselt kloorine. Plakat on võetud Piletilevi veebilehelt. Moraali ja eetika lugu oli selles üks. Teine see, et pidevalt muuta oma positsiooni omale kasulikus suunas. See käib nii kiiresti. Kord ütlen nii, siis kohe naa. Kord pooldan üht, siis teist. Mõtlema pani ujuja roll - lihtne harimatu tüüp. Ehk liigne klišee, mis otseselt ka välja öeldud, et "sel ajal, kui meie koolis käisime, tegi tema trenni". Tema mõtlemine ja oma tegevuse selgitamine. Treeneri kokkuvõte, et näeb temas taas inimest, kes on oma tipul, ei talu seda ning põgeneb, keeras omamoodi uue näo kogu loole. Saal oli rahvast täis. Ilma kohtadeta. Erakordselt jäi minu kõrvale kaks vaba kohta. Istusin ühe koha edasi ja sain laiutada. Ilmselt olid need ainukesed vabad kohad saalis. :)
Mõned inimesed tõusid aplausi ajal püsti. Mõtlesin liitumisele, kuid arvasin, et nii hea see tükk ei olnud. Paraku hakkasin kella vaatama pärast esimese tunni möödumist.
0 Comments
Leave a Reply. |
ELULOOKIRJELDUS: LUGEMUSLianne TederVäike valik loetust teadusartiklite, erialakirjanduse ja õpikute vahele, mida siinkohal ei kajasta. Arhiiv
December 2021
Kategooriad
All
|