Hopneri maja teatri- ja kontserdisaali täitis 6 laulja (2 naist ja 4 meest) imelised hääled nende dirigendi ja kunstilise juhi Valeri Petrovi juhtimisel. Igavikulised helid. Pöördumine jumala poole. Laulust sai muusika.
0 Comments
Eesti Ukuleleorkester ja Huvikool Guitarium kitarrimängijad esitasid klassikalisi ja armastatud jõulupalasid. Omas tempos - mõnikord tundus, et aeglane tempo oli valitud selleks, et mängijad jõuaksid kenasti õiged noodid välja võtta. Mõnus.
Avanguks kõlas eesti hümn, mida püsti seistes saalist kaasa laulsime. See tõi mulle taas hingematvalt pisarad kurku. Lõpuloona tehti kummardus meie seast lahkunud Uno Loopile, esiettekandena kõlas Arne Oiti "Mis värvi on armastus" imeline seade Tõnis Kõrvitsalt. Hoogne dirigeerimine lisas võimu ja vaimu kogu esitlusele. Mööblit liigutati iga pala järel justkui mitteformaalses õppes. Minu lemmikud paremuse järjekorras kavast olid järgmised:
1) John Adams – "I Still Dance" 2) Sergei Rahmaninov – "Sümfoonilised tantsud" 3) Justė Janulytė –"Apnea" Kontsert PUULUUP 14. dets. kl 18:00 - 19:30 Anija mõisa ait Puuluup koosneb kahest muusikust: Ramo Teder (sooloartistina Pastacas) ja Marko Veisson (kes on ka antropoloog ja õppejõud). Hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup kõigub pärimuse ja kaasaegsete muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, undergroundi ja popiga. Puuluup juhib hiiu kandle jõhvkeelte võnked läbi efektiplokkide ja luuperi ning kasutab alternatiivseid mängutehnikaid ja heli tekitamise võimalusi. Hiiu kandle mahedale sahinale lisanduvad elektrooniliselt võimendatud kajad, koputused, kriuksud ja krabinad. Muusika on kohati tantsuliselt pulseeriva rütmiga ning kohati filmilik ja tume, hiilides muistsete Vormsi talharpamängijate kambrites ja kandub neist edasi. Kõlab traditsiooniga impregneeritud omaloomingut, viiteid pungiklassikale ja õpetliku sisuga romantilist neozombiepostfolki. Mehed ise sõnavad oma loomingu kohta tagasihoidlikult nii: “Meie peamine sõnum rahvamuusika kontekstis on see, et vaadake, hiiu kandlega saab teha igasuguseid asju, õppige pilli ning tehke ka. See on see, milles meist võiks rahvamuusikale kasu olla.” Paneme üheskoos vastrenoveeritud Anija Mõisa Aida võnkuma ja naudime muusikat, mis tekitab iga täiskasvanu näole lapseliku naeratuse. Ja mis saab olla veel rohkem südantsoojendavam, kui võimalus jõulukuul lastele heategu teha. Kaunimate Aastate Vennaskonna juubelikontsert Aruküla Rahvamajas. Ikka tore. Alustuseks mängisid kiirkorras läbi Kulno Süvalepa laulude õhtu repertuaari, olin pisut hirmunud, et kas see jääbki selleks. Oli vahva. Tundus, et esinejatel ka. Naljad, Ei saanud lavalt ära minna, ikka tulid tagasi, ka siis, kui rahvas juba hakkas ära minema. :)
|
ELULOOKIRJELDUS: LUGEMUSLianne TederVäike valik loetust teadusartiklite, erialakirjanduse ja õpikute vahele, mida siinkohal ei kajasta. Arhiiv
December 2021
Kategooriad
All
|