Artiklis tõstatatud teema on oluline ning väärib arutelu olgu konverentsi või ümarlauana noortevaldkonnas. Mõnele argumendile tahaks aga selgituseks pisut valgust näidata. „Teismeline vajab kaitset“ 1990ndatel loodi ka hulgaliselt üleriigilisi noorteorganisatsioone, mis 01.04.1999 kehtima hakanud noorsootöö seaduse kohaselt riiklikku toetust olid õigustatud saama. Kuna algselt välistati toetuse taotlejatena parteide noorteühendused, vormistati need iseseisvateks organisatsioonideks, kajastades sellesse kuuluvate noorte maailmavaadet, mitte poliitilist kuuluvust. Aastaid kemplemist lõppes 2010.a, kui toonane minister, sõltumata oma nõuandva organi Noortepoliitika Nõukogu soovitusest, otsustas poliitilistele noorteühingutele toetust mitte eraldada. Sellega kaasnes meediakära, Eesti Noorteühenduste Liit püüdis leida lahendusi. Näiteks soovitasin minagi toona kehtestada riiklikust toetusest parteidele protsendi, mille nad peavad oma noorteühendustele eraldama, et nood saaksid väärikalt tegevust viljeleda. Läbipaistvat lahendust minu teada ei tulnud. Ka liikmeks astumise osas on juriidiliselt justkui kõik korras, kui iseseisvad erakonna noortekogud on end määratlenud noorsootöö seaduse mõttes noorteühinguna – liikmetest vähemalt 2/3 on noored ning eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine. 2011.a sõbrapäevast kehtima hakanud mittetulundusühingute seaduse muudatuse kohaselt (§ 12 lg 6) võib vähemalt 15-aastane alaealine astuda ilma lapsevanema ~ eestkostja nõusolekut esitamata kirjeldatud noorteühingu liikmeks. Nii et jällegi pragmaatiline vajadus olla eraldiseisev ühing, õige pea pärast eelmise kadumist. „Ideoloogiliselt kaaperdatud“
Huviharidus on kõige enam üle-eestiliselt noortele kättesaadav, see kasvab eelmise aasta täiendavate toetuse abil. Noorteühingu liikmelisusel ei ole üldiselt leitud sõltuvust huviringides osalemisega. Pigem on noorteühingutes aktiivselt osalevad noored tegevad ka mujal. Mine võta kinni, kumba pidi see on – kas aktiivsed noored kogunevad noorteühingutesse või noorteühing kujundab neist aktiivsed kodanikud. Juunis peaks Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikul valmima Riigikantselei tellimusel esindusliku hulga noorteühingute mõjuanalüüs, mis olukorda selgitab. Noorteühingutes viivad tänuväärset tegevust läbi paljud vabatahtlikud noortejuhid. Paraku ei ole ideoloogiast vabad ka mitte need keskkonnad. Vähe tehakse koostööd teiste noorteühingutega, ühiskondlikku mõjusust, aga ka avalikku rahastust taotledes kasvatatakse ka mittepoliitiliste noorteühingute liikmeid oma organisatsiooni patriootideks, kes teiste ühenduste liikmeid endaga samaväärseks eliidiks ei pea. Leidub nendeski ühingutes kitsaskohti, mida avalikkusele teada ei ole. Näiteks deklareerinud end avalikkuse ees alkoholivabana, siblivad äratuntavad ühingu alaealised liikmed ringi prominentse isiku rohke alkoholiga sündmusel. Õnneks ei mõjuta see missioonitundega noorsootöötajate kohtadel läbiviidavaid sisukaid tegevusi ega noorte võimalust ühingut juhtida.
0 Comments
Leave a Reply. |
LISAMATERJALID: MÕTTEIDLianneKoolituste, noorsootöö ja ilmaasjade üle mõtiskleja. Arhiiv
October 2021
Kategooriad |